ok, mälu

nojah, istusime siis veidike Ragnari juures....üks õlu, natuke viina...tuli sõber Normi, viskas Janne juurde ja edasi...? edasi?! tra mis toimus?! need fakin lõpmatuses koguses veed ja pildi kokkupanemine...tra elu on hea, viin veel parem.

aga see kuradi lõvi...tal on nii pohhui

ära murra mu majja

pealegi klatšivad poisid, noh need keelepuudega, kuna aega oli üle, panin kurjad keeled seal omavahel suudlema

Minust veidikene.

Ma olen võitmatu, nagu Bruce Willis filmis "Invincible", ma olen nähtamatu, nagu...no tegelt ma pole päris nähtamatu. Ma olen halb, nagu film "Klounide rünnak", ma olen kuradi ohtlik nagu tulekahju vanadekodus. Vanad inimesed põlevad :s
Ma oskan karate ja ninja värki, ja kui mölised, söön su peenist...ää st ma löön sulle otse kottidesse. söömine oleks lihtsalt gay, ja ma pole üldse gay.

Kyllä

No priv...eks jälle paar päeva möödas. Reede ja laupäev oldi mälus, pühap kossuturna, esmasp püss ja täna...kooli raamatukogus kuulan muusikat. Ja jagaks mõnda mõtet.

Mõtlesin, et peaks lähemalt uurima inimese fundamentaalset vajadust suhtelmise järgi. Või üldse...lootuse piiramatu jõu, et kogeda mingisugust...kõrgepingelist kokkupõrget visuaalse...seiklusega, mis võngub kaasa mõistupärase tõega, et igalühel on mingi lugu rääkida ja midagi enamat endast järgi jätta.

Kurat, ei teagi nüüd, kas see meikis any senssi...aga pohh. Tehke midagi toredat, tehke naabrile pai ntks.

Ajou, midagi mõistlikku kah.

Elu täis pinget, võimsust, muusikat, kirge, eneseteostust ja eelkõige, adrenaliini. See hoiab mind elus. Selline tunne on, nagu saaks kõigega hakkama. Tuleb vaid uskuda, yo.

Lõpuks ometi tuli Tõnu Eesti, viis kuud oli ära, masendav, samas äratundmisrõõm on seda väärt.

See ongi elu, mis katkematult pürgib edasi elama, motiveerima ja fucking õppima, et meil pole seda kauaks. Ütlen kõikidele oma sõpradele, vanelastele, koolikaaslaste, õpetajatele, astronautidele, politseinikele, vanuritele, vanematele, vendadele-õdedele, ilusatele naistele, ka väikestele poistele, Youtube kuulsustele, muusikutele, narkomaanidele ja üldse muidu inimestele, ka geodeetidele ja kepikõndijatele, ühe suure Aitähh!, et nad on teinud minust selle, kes ma olen. Olgu rahu teiega.

John.