Memuaarid vajavad meenutamist, on tarvilik vaid need enda ärajoodud mäluriiulitelt üles noppida. Aega on läinud mööda, habe mul ikka ei kasva ja debiil olen ikkagi (õnneks). Lasin just kaks pakki turobokaid naha vahele ja tuli tunne, et peaks midagi (eba)konstruktiivset tegema.
Käin siiani vaikselt Viljandi Kultuuriakadeemias, küll aga I kurusus, olen ma mõtetes juba kooli lõpetanud. Inimesed on ilusad ja head, ise veel ilusam ja parem, ütlen kohe ära.
Head lugejad, ma ei viitsi kahjuks tungida enda raskestikättesaadavate mälestustesse ja pigem räägin, mis eile ntks oli. Sattusin üle pika aja oma endisesse teise kodusse, Püssirohu Keldrisse! Karaoket ikka laulma. Nonii, sai korra Jaaniga lauldud ja kõik tundus timm, kui tuli finaalvoor, kuhu mind tuli omavoliliselt abistama ei keegi muu kui superstaar Anis! Olin valinud nimelt Elton Johni lembelise pala "Your Song", mis on mind köitnud aastaid. Tuli välja, et ma polnud ainus (ilmselgelt) Ta tõi ise vabanduseks, et "tahtis ka laulda seda aga ei julgenud ennem üksi minna"
Nonii, igatahes saime edasi, kus minu esinejanimi oli spontaanselt muudetud "John"-ist "Anis ja John"-ile. What the fuck.
Anyywayy...Ta oli võrdlemisi juba joogine kui tundus, et hakkas mulle külge lööma. Mõtlesin ise ka, et oleks veits veider, kui ta sees paikneks mu peenis, kuid tuli välja, et väike emopoiss hakkas mul õla peal kurvalt turtsuma ja oma endist partnerit - oma elu armastust - taga nutma.
Mingiaeg siiski tekitasid närvirakud -ja lõpmed temas ahelreaktsiooni ja ta paiskas minu peaaegu täis liitrise õllekannu põrandale, kusjuures virutas rusikaga korraliku parem-sirge. Mõtlesin, et viskan ise teise hoobi järgi, aga marsruut oleks parem-sirge vs tema nägu. Aga mis seal ikka, tuli turvamees, altruistlikult võtsin süü omaks ja maksin 50 krooni (kuna ma olen niivõrd rahaboss, teadagi) armsale kassapidajale. Ta andis isegi tseki ja ütles, et ma annaks selle mingipäev rokkarile, et las maksab ise, ta nägi küll.
Igatahes, asi lõppes sellega, et tuigerdasin üksi mööda talviselt hubast Tartut oma sooja pessa (varjupaika) ja uinusin. Oh seda rõõmu!
SUUDLEN!
