no näete siis, olen keevitaja ameti kõrvalt ka sõnasepp.
möödunud on taas üks nädal, päevakesed peale...praktika ajab veits hulluks, kui midagi teha pole siis on nii fucking igav, magame telkides...a kui midagi teha on, siis ikka korralikku rügamist. paar korda peol käidud, uute inimestega tutvutud...selles suhtes, et see läheb veits imelikuks. ma ei tea, mida ma sodi peaga korda saadan, igatahes viimase kolme päeva jooksul on vähemalt 10 täiesti LAMBI venda mulle käppa visand ja mu nime isegi teadnud, hoolimata sellest, et mul silmist läbi näha reaktsiooni ajus "what the fuck did I do last night?!" lihtsalt, sellised elementaarsed asjad lähevad meelest ära...tegevusi ja kohti mäletan a need inimesed kipuvad meelest ära minema.
ja tra, midagi väga imeliku toimub mus..ei saagi täpselt aru mis, aga mõnus on. ma tunnen, et ei ole päris tuimad tegemised, nagu tihtipeale vanasti. ja ei ole midagi muud öelda, et nädala kindel lugu on Jimmy Eat World - The middle. superbe! aga edasi lähebki nii, et je ne sais plus, je ne sais rien, tout que je sais, se qu'il ma blesse. fuck, ma armastan prantsuse keelt! see teebki hea tunde.
anyway, eile sain kell pool 6 hommikul magama..uinutasin mõned inimesed kitarrimänguga ära, kuna see oli ilmselt sama igav nagu...no offence...Urmas Oti jutusaated (võibolla tulenes see arvamus minust tema suhtes eaga, a keda kotib)
tuuni pärast liigun Raadi Parki Põhjamaade HIRMu ja TOmmyboyd kuulama, eks näis mis sellest samuti välja tuleb. pole vanu sõpru tükk aega ka näinud, veids kibedaks võtab. a kui on õiged sõbrad, siis saavadki aru.
tänaseks on kõik...lõpetame nagu teeb seda legendaarne saatejuht Olaf Suuder: täna oli neljas detsember, 2009, Mina tänan!
No comments:
Post a Comment