et viimase paari kuuga on elu nii hull olnud, ma selgitan teile...miks peab elama igat hetke nagu viimast ja igast võimalusest kinni haarama.
lugesin ühte raamatut, Bill Bryson "Kõiksuse lühiajalugu", ca 450 lk ja see selgitab kõik lahti, Suurest Paugust tänapäevani, kuidas kogu universum, planeedid, kivimid, bakterid, dinosaurused ja ülejäänud liigid tekkisid. nimelt raamatus on kirjas üks väga omapärane ja tähelepanumärkimist väärt lõik:
"Sul on olnud tublisti õnne: mäletamatutest aegadest peale olete kuulunud evolutsiooni eelisahelasse. Ja sul on lausa imepäraselt vedanud ka oma esivanematega. Mõelda vaid: 3,8 miljardi aasta jooksul - see on rkauem, kui mägede, jõgede ja ookeanide iga maamunal - on iga sinu mõlemast soost esivanem olnud küllalt veetlev partneri leidmiseks, sigimisvõimeline ja saatuse ning olude hellik, et elada järglaste saamise eani. Mitte ühtki sinu otsestest eellastest ei lömastatud, ei pandud nahka, ükski ei uppunud, kõngenud nälga, sattunud kitsikusse, jäänud lõksu, saanud kohatult haavata või mingil muul viisil kõrvaldatud eluotsinguist, et anda edasi kübekest pärivusainest õigele partnerile õigel ajal, selleks et jäädvustada ainuvõimalikku pärivusaine kombinatsioon, mis sai lõppude lõpuks realiseerida sinus, hämmastavalt ja järsku sinus."
mind pani küll mõtlema, hoolige enda elust...samas, võtke riske. elu pole nii pikk, kui tundub. aga selle eest on elu fucking ilus!
(k)
jõudsin sinuga nõustuda
ReplyDelete